Omnia Ametikool, Uusimaa, Espoo (19. - 26.11.17)

Omnia Ametikool, Uusimaa, Espoo (19. - 26.11.17)
https://www.omnia.fi/

Teine nädal Soomes. Tegelikult sai kõik alguse just siin aasta tagasi, kui projektide koordinaator Elina Lehtikangas jõudis kiirelt tehnika valdkonna osakonnajuhatajaga kokku leppida, et järgmisel aastal võiksin uuesti tulla ja katsetada õpetaja rolli. Mis mul üle jäi, kui nõustusin ning kevadel tehtigi projekti taotlus, mis sai rahastuse.

Mona selgitab kaldega servaliistu lõikamist

Pool nädalat kulges tislerite ja teine pool ehitajate töökojas, kus õppisid töövõtteid esimese kursuse õpilased. Esimesel päeval olid Mona Olanderi õpilasteks kolm päevase õppe noort vanuses 22 - 25. Õpilastel olid käsil öökapi pealisplaadi raamimine ja spoonimine. Algselt jälgisin õpetamise protsessi ja seejärel olin abiks mõõtude kontrollimisel. Mona näitas õpilastele, kuidas saele kalle panna ning mõõdulatt seadistada. 45° all lõigatud nurgad pidid ideaalselt sobituma, et nad moodustaksid plaadi ümbrise.

Öökapi joonis ja spetsifikatsioon

Esimene õpilane lõikas liistud parajaks ja sama asus tegema teine. Paraku ei mõõtnud ta oma plaati üle ega pannud liistu pikkust selle järgi. Mona laskis nimelt eksida ega öelnud enne, kui oli näha, et vahe on sees. Alles siis taipas järgmine mõõtu uuesti seadistada. Hea, et ma ei kiirustanud õpilasele enne selgitama ülemõõtmise vajadust. Me püüame kodus liialt palju ette öelda, aga Soomes kulgeb õppimine aeglasemalt ja teadlikult vigu tehes. Aitasin noormehel selgusele jõuda, kui palju ja millisest liistu tuleb lühemaks saagida.

Kohustuslikud detailid

Millised on eelteadmised, said selgeks, kui avastasin teise õpetaja rühmast eestlase, kes jagas lahkelt teavet õppetöö kohta. Mulle oli üllatuseks, et nad ei tunne eriti materjaliõpetust. Puidu kõverused ja see et puit elab, olid teada. Kummutasin koheselt müüdi puidu elusolekust – puit reageerib õhuniiskusele ja see tekitab tunde nagu oleks tegu elus materjaliga. Teooria tunnid on nädalas kord, kus põhirõhk AutoCad ja 3D joonestamisel. Käsitsi on tehtud vaid eskiise ja oluliseks peetakse joonise lugemise oskust. Tehnoloogiline kaart antakse ette ja kohe asutakse masinatega puitu töötlema. Kes väga soovib käsitsi töötlemist harjutada, neid juhendab õpetaja lisaks. Tööohutust õpetatakse seadmete kõrval. Ettevõtte praktikale minek toimub kolmeks kuuks peale uut aastat. Otsisin erinevaid puitklotse ja näitasin, millised on puidu kolm põhilõiget ning sellest tekkivad erinevaid ´´mustreid´´.

Spoonimustrite sobitamine

Teave mustrite kohta läks käiku öökapi pealistamisel spooniga. Õpilased pidid spoonikihid parajaks lõikama ja neist mustri kujundama. Neiud olid iseteadvad ning panid koheselt malts- ja lülipuidu vaheldumisi. Tekkisid tugevad kontrastid – heledad triibud vaheldumisi tumedatega, mis ei olnud nägusad väikesel pinnal. Näitasin noormehele, et proovi erinevates suundades ja siis otsusta, kumb variant on ilusam. Eriti kole on, kui tangensiaalis olevad loogad keerad vastakuti. Tulemuseks oli see, et esialgu alapoolele mõeldud spoon läks pealispinnale, kuigi oli kitsamatest ribadest kokku liimitud.
Mona on õhtuse grupi õpetaja, kuid esmaspäeval oli ta väikese grupi abiõpetaja, sest õhtustel on sel päeval teooria. Päeva lõpuks võeti mind kaasa osakonna koosolekule, kus arutleti messibokside ehitust ja elektripaigaldust. Minult küsiti, kas meil toimub samamoodi õpe? Selgitasin, et praktilisele tööle jõuavad esimese kursuse õpilased alles 10 - 15 nädala pärast. Nad ei saand sellest hästi aru ja uurisid, kui palju selleks ajaks on gruppi õpilasi veel alles jäänud. Digivahendite kasutamist praktilises töös pole eriti vaja ning Kahooti peeti lastemänguks.

Järgmine kord olin õhtul kohal (14.00 – 19.00) ning õpilased lisandusid tundi jooksvalt. Monal oli omakorda abiks abiõpetaja. Grupi suuruseks oli sel õhtul 18 inimest. Kuigi mõlemad grupid alustasid õppetööd samal ajal, olid neil kohustuslikud tööd tehtud ning kõigil oli käsil isikliku mööblieseme valmistamine.

Peatselt saabus Elina ning küsis infot Tiksoja Puidugrupi kohta. Kaks nende õpilast tulevad uuel aastal Eestisse praktikale. Andsin ülevaate ees ootavast ja näitasin meestele ettevõtte seadmepargist pilte. Elevust tekitasid valged robotid.

Õhtuse grupi õpilaste vanus võis olla vahemikus 22 – 60 aastat. Palju omavahelist juttu kõlas vene keeles. Kõikide motivatsioon oli ülikõrge. Kui kiitsin kellegi töö põnevat lahendust ja kaunist disaini, vastasid kõik ´´kiitos´´ (tänan) ja olid seejuures siirad ning rõõmsad. Õpetaja ülesandeks oli pigem kohal olla, et aidata detailide ühendamisel kinni hoida, kui õpetada. Olin samuti abiks detailide toestamisel, lihvimisel ja mõõtmisel.

Ühe viilungiga kapi uste õhemaks lihvimisel juhtus see, et külje servad jäid lihvmasinas paksemaks ja keskmine koht õhemaks. Mees vaatab ja imestab, miks see nii on. Sain selgitada, et servadele ei mõjunud raskust ja need tõusid ülespoole ning lihvpaber ei ulatunud vajaliku sügavuseni. Järgnes käsitsi servade õhemaks lihvimine.

Ümar riiul rõõmsa omanikuga

Huvitav oli kuulda lugusid, miks nad just selliseid esemeid valmistavad. Viiburist pärit noormees selgitas, kuidas ta ümara kuju riiulile vormis. Mõnes servas olid okste augud. Soovitasin neid pahteldada. Hiljem nägin, et ta oli pahtlit ohtralt kasutanud ning lubas ülejäägid maha lihvida.

Aeg kulges kiiresti ning need, kes mingi tööprotsessi valmis sai, läksid koju. Järjekordselt tekkis tahtmine olla sellises keskkonnas õpetaja. Ainus, millega tuleks harjuda, on töötempo aeglus ja kulgemine läbi vigadest õppimise. Ja milliseid materjale saab kasutada – saar, tamm, kask, lisaks tüüpilised plaadid nagu PLP, MDF ja PKP! Õpilased saavad kõik oma tööd materjali hinnaga endale.

Ehituse poolel oli õpilaskond multikultuurne ja vanust põhikooli lõpust neljakümnendate keskpaigani. Motivatsioon ja töösse suhtumine seinast seina. Tööoperatsioonid samuti väga erinevad – puitrakised,betooni valamine, sarruse painutamine, müüri ladumine plokkidest või tellistest, krohvimine ja plaatimistööd. Grupis on kokku 20 õpilast, karismaatiline õpetaja Markku Narinen ja abiõpetaja Ari Huttunen. Esimene aasta taas kooli praktikabaasis, teine kooli väikemaja ehitusel ja kolmas ettevõtte ehitusobjektil. Mõni õpilane võib kursuse läbi teha kahe aastaga, kui käib kohal ja on suurema õppimisvõimega.

Markku selgitab vuukimise põhitõdesid

Imestasin, kuidas Markku kerge huumoriga õpetust jagas, jõudes sujuvalt kõigi õpilasteni. Päeva lõpus oli kõige raskem osa panna õpilasi enda järelt töökohta koristama. Paljud kadusid märkamatult, jättes platsi laokile. Vanemate õppijatega seda probleemi polnud ning nemad said aru, et kvaliteedist sõltub tulevane töötasu.

Müüri ladumine suunanööridega

Kuna ma olen vaid teooriat ehituspuuseppadele õpetanud, keskendusin saalongeid ehitavate noormeeste töö jälgimisele. Koheselt sai selgeks, et kordades ülemõõtmine ei ole veel harjumuspäraseks saanud. Mõõtsime ja jälle mõõtsime nii laiust kui pikkust, kui järgmine nurk oli kinnitatud. Kontroll seisnes ka diagonaalide kordusmõõtmises.

Samal ajal, kui õpilaste aeg kulges pikalt, sest mõtlemine vajas aega, püüdsin ise vahepeal meelde jätta Markku õpetussõnu plaatide vuukimisel ja seinte krohvimisel. Kes teab, millal võib enda maakodu ehitusel vaja minna.

Siin koolis oldi hästi ette valmistutud minu tulekuks ning mingeid üleliigseid majaga tutvumisüritusi polnud. Sain keskenduda tundi sisse elamisele ja ise otsustada, kus ja kellega ma tööd teen. Soomlased on sõbralikud ja abivalmid ning mingit võõristust ei tundnud ma kordagi.

Valmis rakis betooni ootel

Millised ideed tekkisid? Materiaalsete resursside olemasolul muudaksin tislerite õppekava veel praktilisemaks. Enamus teooria tunde toimuksid paralleelselt praktilise tööga. Käsitsi joonestamine võiks suuremas osas ajaloo prügikasti minna. Oluline on jooniste lugemise ja eskiisi visandamise oskus. AutoCadi lühikursus, mis on praegu valikaine, peaks olema suuremas mahus põhiaine ja sellele lisanduks 3D joonestamine.